Tegelen permakultuurialase lähenemise jagamisega erinevate teenuste kaudu:

Koolitused

Viin läbi loenguid ja töötubasid permakultuuriga seotud teemadel – sissejuhatus permakultuuri, toidusalu loomine, muld, linnaaiandus, permakultuuri peenrad jne. Iga koolituse jaoks uuendan oma materjali ja lisan uusi teadmisi. Senised koostööpartnerid: Tartu Rahvaülikool, Arengukoostöö Ümarlaud, Eesti Roheline Liikumine, Tartu loodusmaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Haapsalu linnavalitsus jt.

Permakultuur avalikus ruumis

Aitan omavalitsustel ja teistel avaliku ruumiga tegelevatel organisatsioonidel muuta avaliku ruumiga ümber käimist loodusega kooskõlalisemaks. Pakun 2-3 tunnilist (vajadusel pikemat) koolitust/töötuba, mille käigus tutvustan permakultuuri vaatenurki avalikule ruumile, annan konkreetseid soovitusi kokkulepitud paiga/piirkonna osas ning võimalusel teeme permakultuuri praktikat: alustame näiteks toidusaluga, istutame püsikuid, arutame ressursside kasutamise võimalusi, leiame viise, kuidas kohalikku keskkonda elurikkamaks muuta jne. 

Kohandan koolitust vastavalt koolituse tellija/osalejate soovile ja paikkonna eripäradele.
Tasu: kokkuleppeline
Koolituse tellimiseks kirjuta marian@nummert.ee või helista 5260906

Konsultatsioonid

Viskan permakultuurse pilgu peale Sinu maatükile, aiamaale või krundile – seda kas füüsiliselt kohapeal ja/või läbi Maa-ameti kaardiserveri. Konsultatsioon sobib siis, kui oled avastanud oma huvi looduslähedase maaga toimetamise osas, aga ei tea täpselt, kust pihta hakata või kuidas tervikut luua. Konsultatsioonist võib abi olla ka siis, kui tahad juba olemasolevat aiapraktikat või -disaini muuta loodussõbralikumaks. Konsultatsiooni käigus ei tekita ma plaani, kuid koos saame teha ülestähendusi võimalike disainilahenduste osas.

Tasu: tunnitasu (kokkuleppel) + transpordikulu

Permakultuurist inspireeritud disainid

Kui soovid silme ees näha plaani, mis annab kas üldisema elementide (nt kasvuhoone, toidusalu, aiamaa, olemisala, tsoonid jne) paigutuse maatükil või tahad teada, kuhu täpselt istutada oma püsikupeenra taimed ja kui palju neid vaja on, siis on Sinu jaoks permakultuuri disain. Selle täpsusastmed on erinevad, sellest sõltuvalt ka töö maht ja ajakulu. Olen teinud nii üldisemaid plaane (Triinu Guerrini aia algus) kui Piet Oudolf’i stiilis tolmeldajatesõbraliku püsilillepeenra istutusplaani (Mähe linnaaia jaoks).

Tasu: kokkuleppel

Permakultuurist kirjutamine, kõnelemine

Mulle meeldib kirjutada ja jutustada, seda eriti permakultuurist. Olen teinud kaastööd erinevate ajakirjade ja väljaannetega küll intervjuu vormis kui ka ise tervikteksti luues:

Kirjatükid:
Pollumajandus.ee – “Aed annab saaki ka keemiata” (2015)
Minu Aed – “Loodusega ühte sammu” (koos Rea Seppinguga) (2016 (1))
Bioneer.ee – “5 küsimust toataimede ja vertikaalaaianduse kohta” (2017)

Veel olen kirjutanud ajakirja Mari, Sensa, Hingele Pai jt

Audio-video:
Vikerraadio Huvitaja saatelõik permakultuurist (juuni 2018)
Vikerraadio Huvitaja saade “Köögivili metsas” (august 2019)
UTTV video: loodusõhtu Tartu Ülikooli loodusmuuseumis “Kuidas jätkusuutlikult toitu kasvatada?” (jaanuar 2020)
ERLi Rohelise Tee Õhtu veebinar “Miks kasvatada muru kui võib kasvatada toitu?” (mai 2020)
ERLi arutelu “Mina, kliima ja toidu tootmine” (mai 2020)

Teised minust

Õp. Helve Lustiverest

Tegu on Lustivere PK 7 toreda tegelasega – 2 neiut ja ülejäänud härrased. Mõtteid tänasest arutelust (“Mina, kliima ja toidu tootmine“). Üks neiu ütles, et tema on ammu aru saanud, et igal kevadel pargis lehti riisuda pole vaja ja ta sai oma mõttele kinnitust. Sama ka muru pügamise kohta. Isa aga arvanud selle peale, et kui ei tee, on kole. Veel toodi välja taimekahjurid ja mürgitamine, sealt edasi mesilased kaovad ja mis siis veel edasi, arutleti. Isegi protsendid olid peas, et neist, keda hävitatakse, on vaid 25 % kahjulikke. Toodi välja seos õpituga, et loomariigis langevad kiskjate toiduks nõrgemad aga taimede kohta ei osanud arvatagi, et samamoodi. Tee muld korda, siis on elujõuline taim ja kahjur otsib nõrgema. Tekkis veel mõte, et äkki külvaks marjapõõsaste alla tatart või vaarikapeenrasse herneid..muld saab rikkamaks, hernekeppe ka pole vaja.  Ka mina sain targemaks ja tekkis palju mõtteid. Aitäh huvitava loengu eest. Aitäh ka selle eest, et rääkisite keerulistest asjadest lihtsalt, naeratades ja panite kuulama.

mai 2020