Mariani permakultuur

Permakultuur

Mariani Permakultuur on kohtumispaik looduse, inimese ja tuleviku vahel.

Olen permakultuuri püüdnud aastate jooksul sõnastada mitmeid kordi. Praegusel hetkel kõnetab mind kõige enam Looby Macnamara raamatust “People and Permaculture” loetud  “retsept”:

Permakultuur on:
– osa talupojatarkust (common sense)
– osa kujundust / disaini (design)
– osa võluväge (magic)

Kõiki neid osasid on vaja, et permakultuur elaks ja kannaks ning kõiki neid osasid olen ajapikku teadvustanud ning ehk ka edasi jaganud.

Permakultuuris on suure tähelepanu all suhted – nii minugi jaoks on permakultuur eelkõige ühenduste märkamise ja loomise kunst. Viimase aja suurimad ülendumised on tulnud läbi inimsuhete võrgustiku, mis võimaldab pidevalt muuta oma vaatenurki ning avardada arusaamise piire.

13 aastat permakultuuri disainerina (sain oma PDC diplomi 2023. aasta sügisel) on välja setitanud minu peamised tugevused ja sellega seotud tegevused-tähelepanud:

  • Koolitamine – permakultuuri kui disainisüsteemi ja probleemidele lahenduse leidmise viisi jagamine – et igaüks saaks olla oma elu ja valikute teadlik looja ning teha seda kõike loodusega kokku kõlades. Õpetades õpin kõige rohkem!
  • Permakultuuri Diplomiteekond – olen Nordic Permaculture Academy õpilane ning selleks, et praktiseerida kujundamist ja saada ametlikult õigus läbi viia ka eestikeelseid Permakultuuri Disaineri Kursusi (PDC-sid), planeerin ja viin ellu oma kümmet disaini. Minu mentoriks sel teel on Taanist pärit Cathrine Dolleris.
  • Edasihoidlik ja taastav põllumajandus – olen pärit teraviljakasvatustalust, mis nüüdseks on võtnud suuna taastava põllumajanduse poole. Kuna 2023. aasta sügisel saabus mulle sõna “edasihoidlik”, siis nüüd ühendan seda ka põllumajandusega, millega olen uuel moel taasühendunud. Seda ühelt poolt Mäemõisa talu Mullaelu osakonnas kui ka laiemalt kodumaal toimuva taastava põllumajanduse “ärkamise” osana.
  • Kirjutamine – sõnaline eneseväljendus, sõnade tähendustes sobramine ja uute sõnade loomine – see käivitab mind ning aitab luua nii koolitusi kui oma disaine. Vahest kriban artikleid ja salaja unistan jätkuvalt oma raamatust, mida puhanguti ka kirjutan.
  • Looming – see on see võluväe osa permakultuurist. Taipan, et ilma loomise julguseta ei sünni siia ilma midagi tõeliselt puudutavat. Selleks, et muudatused siin ilmas juhtuks, on vaja sisemise sädeme süttimist. Kui ma tahan seda jagada, peab see mus eneseski hõõguma. Selle jaoks valin ja ehk isegi kutsun oma ellu muusika, maalimise, tantsimise, meisterdamise, loodusloomingu ja kõik muud puhangud, mis saabuvad.
  • Loodus – Maa peal me elame ja loodus on kõige meisterlikum õpetaja. Metsikus looduses (tsoon 5) saab koguda tarkust selle kohta, mida teha endale lähemates tsoonides. Mõtlemisi ja kirjutamisi tuleb tasakaalusta käelise tegevusega ja kõige mõnusam on seda teha õues, aias, põllul… loodusega kokkupuutes.
  • Pere – kõige kese ja süda. Elu abikaasa ja nelja lapsega on alati seikluslik ja proovilepanev! Pere ja kodu seljatagune on midagi, mille väärtuse tajumine kasvab ajas. Oma (suur)pere kõrval pean oluliseks ka oma päritolupere, venda-õde ja vanemaid, kelledel kõigil on tähtis osa mu kujunemisloos ja edasikasvamise hoos.

Mis on permakultuur?

Permakultuur on looduse loogikast lähtuv disainisüsteem, mille abil on võimalik langetada terviklikke otsuseid alustades oma aiast ja tarbimisest ja lõpetades suurte globaalsete süsteemidega. Selle teeb võimalikuks permakultuuri teistest tänapäevastest lähenemisnurkadest eristav põhieetika, mille abil on võimalik kaaluda kõigi oma tegude väärtuse üle:
1) Maa eest hoolitsemine;
2) Inimese eest hoolitsemine;
3) Tuleviku eest hoolitsemine / ülejäägi jagamine / fair share.
Permakultuur inspireerib looduses olevat märkama ning suunab mõistetut ellu rakendama nii, et hää on maal ja inimestel ning sellest ühendusest sirgub uut kvaliteeti ja ringlevat ülejääki. 
 

Mida tähendab permakultuuri disain?

Permakultuuri disaini all mõistan mina loodusega koostöölist kujundamist nii, et inimese plaan ja looduse võimalused saavad kokku, tekib sünenergia ja inspiratsioon, saab näha uue pilguga olemasolevat ja leida lahendusi konkreetsetele küsimustele. Näiteks, et kuhu paigutada kasvuhoone, kuidas teha viljakat peenart ilma kaevamata, kuhu istutada puid-põõsaid, kas ja kui palju niita aeda või avalikku ruumi, kuidas mitte toota prügi, kuidas märgata olemasolevaid ressursse ja neid targalt kasutada.
 
Disaini impulss on inimesepoolne, ent teekonna käigus õpetab loodus nägema ja aru saama kogemuse kaudu, kuidas kõik toimib ja töötab. Selle käigus tekib esmalt usaldus mitte-tegemise vastu. Seejärel on võimalik inimese tegusid teha tunnetusega “üheksa korda mõõda, üks kord lõika” ning samal ajal mitte käed rüpes ja meel mõtteid täis oodata, vaid “alustada väikeselt” ning mitte karta vigu, vaid võtta neid kui olulist osa õppimisest ja arengust. 
 

Visioon

Mariani Permakultuuri tegemised aitavad inimestel (taas)avastada rõõmu loodusega koostöö tegemisest ning teha läbimõeldud ja tarku otsuseid nii era- kui avalikus sfääris, nii aedades kui omavalitsustes.
 

Tegutsemine

  1. Lugemine ja kirjutamine – eestikeelsete permakultuurialaste teadmiste ja kogemuste jagamine ja loomine.
  2. Kujundamine – eraaedadesse ja avalikku ruumi loodust austavate ja mitmekesisust toetavate aianduslike ja maastikuliste lahenduste plaanimine.
  3. Jagamine – praktiliste ja vaimustavate koolituste läbi viimine, et tõuseks teadlikkus ja kasvaks nende inimeste hulk, kes märkavad ja tahavad planeeti armastada ja siin toredasti edasi elada. Ühel päeval on permakultuuri eetikaga arvestamine elementaarne!
  4. Katsetamine – mullaviljakuse kasvatamine endistel põllumuldadel, toidusalu kogemuse loomine Eestimaal.
  5. Töö nautimine – ilusate ja praktiliste pronksist ja vasest tööriistade kättesaadavaks tegemine Eestis, et lisada aiatööde tegemisele veel üks väike rõõmusäde.

Mariani Permakultuuri leiad:

  • kodulehekülg: marianipermakultuur.ee – lisa end lehe lugejate hulka, nii saad info kindla peale kätte!
  • facebooki leht: Mariani Permakultuur – värske info sündmuste, koolituste jmt kohta
  • instagram: marianipermakultuur – pildid ja permakultuursed mõttekesed
  • Avarmaa, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
  • Jaamasumma, Türi 

Koostöö

Enamik minu tegemisi on koostöölised ja jõuavad minuni inimeselt-inimeseni. Tulen kutsumise peale koolitama ja kaasa mõtlema permakultuursete lahenduste leidmiseks. Teen konsultatsioone ja permakultuurseid aiadisaine. Annan sisendit ruumi planeerimise osas, et leida inim- ja loodussõbralikke lahendusi. 
 
Senised koostööpartnerid:
  • Triinu permakultuuri aed, Vastseliina – permakultuuri köögiviljaaed ja toitlustus, Vana-Võrumaa Vegan (Piiri Köök)
  • Eesti Roheline Liikumine – Rohelise Tee Õhtud, suvekoolid, projektid
  • Tallinna Rahvaülikool
  • Tajuruum maastikuarhitektuur – permakultuurse lähenemise lisamine uusarendusele
  • Tartu Ülikooli loodusmuuseum
  • Pernova Loodusmaja – loengud Augustiunetusel
  • Arengukoostöö Ümarlaud – töötoad Tallinnas ja Tartus permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Elav Tartu – töötoad permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Tartu Loodusmaja
  • Põlva Päevakeskus
  • Haapsalu Linnavalitsus
  • Eesti Permakultuuri Ühing – Elu5 festival
  • jt

Permakultuurist kirjutamine, kõnelemine

Mulle meeldib kirjutada ja jutustada, seda eriti permakultuurist. Olen teinud kaastööd erinevate ajakirjade ja väljaannetega küll intervjuu vormis kui ka ise tervikteksti luues:

Kirjasõnad:
Pollumajandus.ee – “Aed annab saaki ka keemiata” (2015)
Minu Aed – “Loodusega ühte sammu” (koos Rea Seppinguga) (2016 (1))
Bioneer.ee – “5 küsimust toataimede ja vertikaalaaianduse kohta” (2017)
Õhtuleht – Revolutsioon aianduses! Permakultuuri disainer Marian Nummert: jäta sel kevadel aiamaa üles kaevamata, sest nii aitad mullaelustikku, kelle abil kasvavad terved ja tugevad taimed (2020)
Trinokkel – Mullas kohtuvad kõik meie praeguse aja probleemid ja tõenäoliselt ka lahendused (2025)
Müürileht – Maaelu tulevik, hoia mune eri korvides (2026) 

Veel olen kirjutanud ajakirjadesse Mari, Sensa, Hingele Pai jt

Audio-video:
Vikerraadio Huvitaja saatelõik permakultuurist (juuni 2018)
Vikerraadio Huvitaja saade “Köögivili metsas” (august 2019)
UTTV video: loodusõhtu Tartu Ülikooli loodusmuuseumis “Kuidas jätkusuutlikult toitu kasvatada?” (jaanuar 2020)
ERLi Rohelise Tee Õhtu veebinar “Miks kasvatada muru kui võib kasvatada toitu?” (mai 2020)
ERLi arutelu “Mina, kliima ja toidu tootmine” (mai 2020)
Tallinna Rahvaülikooli loeng: “Mis sest mullast?” (nov 2020)

Permakultuuri katsetuspaigad

Maistest paikadest olen oma varasemad katsetused ja õppimised keskendanud Avarmaa aiale Lääne-Virumaa ja Järvamaa piiril, kus meie pere on toimetanud suvisel perioodil alates 2011. aastast. Tähelepanu on olnud tuuletõkkehekkidel, toidusalul ja elurikkuse kasvatamisel nii mullas kui maa peal, väikse oaasina suurte tootmispõldude vahel. Kohalik mullalõimis on saviliiv ja sealsed mullad pole eriti viljakad. Kõige suurem väljakutse on endisest küntud põllumaast toidusalu loomine, millega alustasime 2011. aastal.

  • Meie pere maakodu, Avarmaaga, seostuv vanem kihistus permakultuurirännakuid ja avastusi on kirjas avarmaa.wordpress.com leheküljel (alates u 2012).

Avarmaa vaade. permakultuur.

2021. aasta sügisel tuli minu ellu Jaamasumma, linnaaed Türil, kus ootas ees omajagu elurikkust, taluaia lilli, viljapuid-põõsaid ja korralikult kaevatud köögiviljamaa. 2022. aasta suvel hakkasime maja renoveerima ja nagu vanade majadega ikka, muutus see põhjalikumaks kui oskasime ette näha. Nüüd tuleb langetada võimalikult teadlikke ehitusotsuseid ja sinna kõrvale püüda aed alles jätta. 2023. sügisel kolisime tagasi oma uuenenud koju, millega koos jätkame kasvamist, juurdumist ja ülendumist.

Alates 2024. aasta kevadest annan oma panuse oma kodutalu maadele ja põllumajandustootmisele (u 1200 ha) Mäemõisa Mullaelus.

2026 aasta juulikuus avasime Türi südames pidulikult Türi põhikooli toidusalu. Selle aia rajamine algas 2024. aastal ja jätkub eluaegse vaikse seiklusena – nii nagu toidusalud ikka.

Avarmaa permakultuuritalu

Mariani Permakultuuri praktikabaasiks on jätkuvalt Kesk-Eestis asuv vana talukoht nimega Avarmaa.
  • 2016. aasta sügisel kolisime Tartusse, Emajõe ürgoru veerele. Sellel savisel ja kaldus maatükil olen hakanud õppima uusi kunste – linnaaiandust, mäeveerepeatamist, jätkuvat mullaloomist ja naabritega heade suhete säilitamist ka siis, kui arusaamad kohe ei kattu.
  • 2020. aasta liigutas meid korraks tagasi maale – elasime üle koroonaaja ja 

Teised minust

Õp. Helve Lustiverest

Tegu on Lustivere PK 7 toreda tegelasega – 2 neiut ja ülejäänud härrased. Mõtteid tänasest arutelust (“Mina, kliima ja toidu tootmine“). Üks neiu ütles, et tema on ammu aru saanud, et igal kevadel pargis lehti riisuda pole vaja ja ta sai oma mõttele kinnitust. Sama ka muru pügamise kohta. Isa aga arvanud selle peale, et kui ei tee, on kole. Veel toodi välja taimekahjurid ja mürgitamine, sealt edasi mesilased kaovad ja mis siis veel edasi, arutleti. Isegi protsendid olid peas, et neist, keda hävitatakse, on vaid 25 % kahjulikke. Toodi välja seos õpituga, et loomariigis langevad kiskjate toiduks nõrgemad aga taimede kohta ei osanud arvatagi, et samamoodi. Tee muld korda, siis on elujõuline taim ja kahjur otsib nõrgema. Tekkis veel mõte, et äkki külvaks marjapõõsaste alla tatart või vaarikapeenrasse herneid..muld saab rikkamaks, hernekeppe ka pole vaja.  Ka mina sain targemaks ja tekkis palju mõtteid. Aitäh huvitava loengu eest. Aitäh ka selle eest, et rääkisite keerulistest asjadest lihtsalt, naeratades ja panite kuulama.

mai 2020