Tegu on Lustivere PK 7 toreda tegelasega – 2 neiut ja ülejäänud härrased. Mõtteid tänasest arutelust (“Mina, kliima ja toidu tootmine“). Üks neiu ütles, et tema on ammu aru saanud, et igal kevadel pargis lehti riisuda pole vaja ja ta sai oma mõttele kinnitust. Sama ka muru pügamise kohta. Isa aga arvanud selle peale, et kui ei tee, on kole. Veel toodi välja taimekahjurid ja mürgitamine, sealt edasi mesilased kaovad ja mis siis veel edasi, arutleti. Isegi protsendid olid peas, et neist, keda hävitatakse, on vaid 25 % kahjulikke. Toodi välja seos õpituga, et loomariigis langevad kiskjate toiduks nõrgemad aga taimede kohta ei osanud arvatagi, et samamoodi. Tee muld korda, siis on elujõuline taim ja kahjur otsib nõrgema. Tekkis veel mõte, et äkki külvaks marjapõõsaste alla tatart või vaarikapeenrasse herneid..muld saab rikkamaks, hernekeppe ka pole vaja. Ka mina sain targemaks ja tekkis palju mõtteid. Aitäh huvitava loengu eest. Aitäh ka selle eest, et rääkisite keerulistest asjadest lihtsalt, naeratades ja panite kuulama.
mai 2020
