Avarmaa vaade

Mis on permakultuur?

Permakultuur on looduse loogikast lähtuv disainisüsteem, mille abil on võimalik langetada terviklikke otsuseid alustades oma aiast ja tarbimisest ja lõpetades suurte globaalsete süsteemidega. Selle teeb võimalikuks permakultuuri teistest tänapäevastest lähenemisnurkadest eristav põhieetika, mille abil on võimalik kaaluda kõigi oma tegude väärtuse üle:
1) Maa eest hoolitsemine;
2) Inimese eest hoolitsemine;
3) Tuleviku eest hoolitsemine / ülejäägi jagamine / fair share.
Permakultuur inspireerib looduses olevat märkama ning suunab mõistetut ellu rakendama nii, et hää on maal ja inimestel ning sellest ühendusest sirgub uut kvaliteeti ja ringlevat ülejääki. 
 

Mida tähendab permakultuuri disain?

Permakultuuri disaini all mõistan mina loodusega koostöölist kujundamist nii, et inimese plaan ja looduse võimalused saavad kokku, tekib sünenergia ja inspiratsioon, saab näha uue pilguga olemasolevat ja leida lahendusi konkreetsetele küsimustele. Näiteks, et kuhu paigutada kasvuhoone, kuidas teha viljakat peenart ilma kaevamata, kuhu istutada puid-põõsaid, kas ja kui palju niita aeda või avalikku ruumi, kuidas mitte toota prügi, kuidas märgata olemasolevaid ressursse ja neid targalt kasutada.
 
Disaini impulss on inimesepoolne, ent teekonna käigus õpetab loodus nägema ja aru saama kogemuse kaudu, kuidas kõik toimib ja töötab. Selle käigus tekib esmalt usaldus mitte-tegemise vastu. Seejärel on võimalik inimese tegusid teha tunnetusega “üheksa korda mõõda, üks kord lõika” ning samal ajal mitte käed rüpes ja meel mõtteid täis oodata, vaid “alustada väikeselt” ning mitte karta vigu, vaid võtta neid kui olulist osa õppimisest ja arengust. 
 

Visioon

Mariani Permakultuuri tegemised aitavad inimestel (taas)avastada rõõmu loodusega koostöö tegemisest ning teha läbimõeldud ja tarku otsuseid nii era- kui avalikus sfääris, nii aedades kui omavalitsustes.
 

Tegutsemine

  1. Lugemine ja kirjutamine – eestikeelsete permakultuurialaste teadmiste ja kogemuste jagamine ja loomine.
  2. Kujundamine – eraaedadesse ja avalikku ruumi loodust austavate ja mitmekesisust toetavate aianduslike ja maastikuliste lahenduste plaanimine.
  3. Jagamine – praktiliste ja vaimustavate koolituste läbi viimine, et tõuseks teadlikkus ja kasvaks nende inimeste hulk, kes märkavad ja tahavad planeeti armastada ja siin toredasti edasi elada. Ühel päeval on permakultuuri eetikaga arvestamine elementaarne!
  4. Katsetamine – mullaviljakuse kasvatamine endistel põllumuldadel, toidusalu kogemuse loomine Eestimaal.
  5. Töö nautimine – ilusate ja praktiliste pronksist ja vasest tööriistade kättesaadavaks tegemine Eestis, et lisada aiatööde tegemisele veel üks väike rõõmusäde.

Mariani Permakultuuri leiad:

  • kodulehekülg: marianipermakultuur.ee – lisa end lehe lugejate hulka, nii saad info kindla peale kätte!
  • facebooki leht: Mariani Permakultuur – värske info sündmuste, koolituste jmt kohta
  • instagram: marianipermakultuur – pildid ja permakultuursed mõttekesed
  • Avarmaa, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
  • Jaamasumma, Türi 

Koostöö

Enamik minu tegemisi on koostöölised ja jõuavad minuni inimeselt-inimeseni. Tulen kutsumise peale koolitama ja kaasa mõtlema permakultuursete lahenduste leidmiseks. Teen konsultatsioone ja permakultuurseid aiadisaine. Annan sisendit ruumi planeerimise osas, et leida inim- ja loodussõbralikke lahendusi. 
 
Senised koostööpartnerid:
  • Triinu permakultuuri aed, Vastseliina – permakultuuri köögiviljaaed ja toitlustus, Vana-Võrumaa Vegan (Piiri Köök)
  • Eesti Roheline Liikumine – Rohelise Tee Õhtud, suvekoolid, projektid
  • Tallinna Rahvaülikool
  • Tajuruum maastikuarhitektuur – permakultuurse lähenemise lisamine uusarendusele
  • Tartu Ülikooli loodusmuuseum
  • Pernova Loodusmaja – loengud Augustiunetusel
  • Arengukoostöö Ümarlaud – töötoad Tallinnas ja Tartus permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Elav Tartu – töötoad permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Tartu Loodusmaja
  • Põlva Päevakeskus
  • Haapsalu Linnavalitsus
  • Eesti Permakultuuri Ühing – Elu5 festival
  • jt

Permakultuurist kirjutamine, kõnelemine

Mulle meeldib kirjutada ja jutustada, seda eriti permakultuurist. Olen teinud kaastööd erinevate ajakirjade ja väljaannetega küll intervjuu vormis kui ka ise tervikteksti luues:

Kirjatükid:
Pollumajandus.ee – “Aed annab saaki ka keemiata” (2015)
Minu Aed – “Loodusega ühte sammu” (koos Rea Seppinguga) (2016 (1))
Bioneer.ee – “5 küsimust toataimede ja vertikaalaaianduse kohta” (2017)
Õhtuleht – Revolutsioon aianduses! Permakultuuri disainer Marian Nummert: jäta sel kevadel aiamaa üles kaevamata, sest nii aitad mullaelustikku, kelle abil kasvavad terved ja tugevad taimed (2020)

Veel olen kirjutanud ajakirja Mari, Sensa, Hingele Pai jt

Audio-video:
Vikerraadio Huvitaja saatelõik permakultuurist (juuni 2018)
Vikerraadio Huvitaja saade “Köögivili metsas” (august 2019)
UTTV video: loodusõhtu Tartu Ülikooli loodusmuuseumis “Kuidas jätkusuutlikult toitu kasvatada?” (jaanuar 2020)
ERLi Rohelise Tee Õhtu veebinar “Miks kasvatada muru kui võib kasvatada toitu?” (mai 2020)
ERLi arutelu “Mina, kliima ja toidu tootmine” (mai 2020)
Tallinna Rahvaülikooli loeng: “Mis sest mullast?” (nov 2020)

Avarmaa permakultuuritalu

Mariani Permakultuuri praktikabaasiks on jätkuvalt Kesk-Eestis asuv vana talukoht nimega Avarmaa. Sealne elutsemine on seni olnud hooajaline, seetõttu on fookuses elustiku mitmekesistamine ja seda eelkõige mulla kasvatamise abil. Kohalik mullalõimis on saviliiv ja sealsed mullad pole eriti viljakad. Kõige suurem väljakutse on endisest küntud põllumaast toidusalu loomine, millega on algust tehtud 2011. aastal.
  • Meie pere maakodu, Avarmaaga, seostuv vanem kihistus permakultuurirännakuid ja avastusi on kirjas avarmaa.wordpress.com leheküljel (alates u 2012).
  • 2016. aasta sügisel kolisime Tartusse, Emajõe ürgoru veerele. Sellel savisel ja kaldus maatükil olen hakanud õppima uusi kunste – linnaaiandust, mäeveerepeatamist, jätkuvat mullaloomist ja naabritega heade suhete säilitamist ka siis, kui arusaamad kohe ei kattu.
  • 2020. aasta liigutas meid tagasi maale ning on lootust, et ühel päeval elamegi me päriselt Avarmaal.
Avarmaa vaade. permakultuur.

Jaamasumma linnaaed

Teised minust

Õp. Helve Lustiverest

Tegu on Lustivere PK 7 toreda tegelasega – 2 neiut ja ülejäänud härrased. Mõtteid tänasest arutelust (“Mina, kliima ja toidu tootmine“). Üks neiu ütles, et tema on ammu aru saanud, et igal kevadel pargis lehti riisuda pole vaja ja ta sai oma mõttele kinnitust. Sama ka muru pügamise kohta. Isa aga arvanud selle peale, et kui ei tee, on kole. Veel toodi välja taimekahjurid ja mürgitamine, sealt edasi mesilased kaovad ja mis siis veel edasi, arutleti. Isegi protsendid olid peas, et neist, keda hävitatakse, on vaid 25 % kahjulikke. Toodi välja seos õpituga, et loomariigis langevad kiskjate toiduks nõrgemad aga taimede kohta ei osanud arvatagi, et samamoodi. Tee muld korda, siis on elujõuline taim ja kahjur otsib nõrgema. Tekkis veel mõte, et äkki külvaks marjapõõsaste alla tatart või vaarikapeenrasse herneid..muld saab rikkamaks, hernekeppe ka pole vaja.  Ka mina sain targemaks ja tekkis palju mõtteid. Aitäh huvitava loengu eest. Aitäh ka selle eest, et rääkisite keerulistest asjadest lihtsalt, naeratades ja panite kuulama.

mai 2020

Scroll to Top