Miks me tahame põhumaja?

Me oleme oma kodust maal unistanud vast juba umbes kümme aastat. Vahepeal juhtus aga hoopis linna kolimine, millel oli küljes klausel – saame teada kuidas seal on ja kui meile ei meeldi, saame otsuse kergemini ümber mängida ja ikkagi maale maja ehitada. Nii see juhtuski. Oma sõnade ja mõtetega tuleb ettevaatlik olla! Ühiskondlikud muudatused aitasid meie otsustamisele kaasa, linnas ei saanud ju lastega 2020. aasta kevadel enam normaalselt õueski käia. Oma aias ja maa peal väljas olemist aga ei saa keegi keelata.

Miks on maale uut maja vaja kui vana on juba olemas?

Meie maakohas on küll maja, üks rohkem kui 100-aastane rehielamu, kus nüüdseks umbes vast 15 aastat tagasi keegi veel täitsa elas! Ta lammutas reheahjugi veel välja ja lootis uue ehitada. Ent selleni ta ei jõudnud, kes teab, võibolla saigi see talle saatuslikuks? Selles rehielamus on paiku, kus saab suveti täitsa hästi varju, kuid talvine viibimine koos lastega oleks pisut ekstreemne praeguste tingimuste juures. Pikalt kaalusime, kas renoveerida vaja või ehitada uus. Soovitusi ja mõtteid on seinast seina, omad eelised vana taastamiselgi. Meie kaldusime uue poole mitmel põhjusel:

  • Olemasolev rehielamu on võrdlemisi kitsas ja madal, sellest meile, pikkadele inimestele, sobiliku eluaseme puhuks tuleks kogu kupatust omajagu tõsta. Rehielamu on aga üks suur pikk vorst, mida oleks ikka tervikuna pidanud tõstma. Maja laius on umbes 6 m ehk üsna kitsas ja koos musta ja akendeta rehetoaga oleks ruutmeetreid olnud umbes 70. 5-liikmelise pere jaoks pisut vähe, katusealune ka üsna madal, kuhu lisatubasid eriti ei mahuks. Seega oleks pidanud midagi uut ikkagi külge pookima.
  • Rehielamu rehetoa küljes oleva köögiosa läänekülje palgid on aja ja vajumise abil vahekohtadest läbipaistvaks muutunud – seal oleks vaja tõsisemat palgivahetust.
  • Rehielamu on paigutatud põhja-lõuna teljele, mis tähendab, et lõunakülg on väga lühike (u 6 m), meie mõte on aga olnud, et tahaks võimalikult palju päikesevalgust ja -soojust majas kogeda ja selle abil ka maja passiivselt kütta. Rehielamuid on Eestis paigutatud nii ja naapidi. Meie külas ja kandis on säilinud rehielamud enamasti just põhja-lõuna teljel. Üks omanik ütles, et seda tehti seepärast, et õue peal ei oleks ei liiga tugevat päikest ega teiselpool liiga palju varju. Hommikul on ühel pool vari, õhtul teisel pool. Ka ei ole majas sees niimoodi liiga palju ruume, mis suvel liiga kuumaks läheksid, ainult üks-kaks tuba lõunaküljes. Meie maatükil on tuulte asendi suhtes selline paigutus igati loogiline (ja permakultuurne) – nimelt toimus rehealuses vilja tuulamine ja selleks oli tuult vaja. Valdavad tuuled on Eestis üldiselt läänekaarest ja kui rehealuse uksed mõlemalt poolt lahti teha, siis tekib täiuslik tuulekoridor. Meie maakohas aitab sinna kaasa veel ka pinnavorm – nõlva peal olemine tähendab tavapärasest pisut rohkem õhuvoolusid. Lisaks on majast läänekaares paiknev ait tehtud täpselt õige pikkusega, et ta seda tuulutustuult kinni ei võtaks!

    Rehealuse uksed
    Sellelt pildilt paistab, kuidas me oleme päästnud rehielamu põhjapoolse osa. Sealne katusematerjal oli vana laastu peal mingit sorti papp ja osaliselt eterniit – vihma ja lund ta eriti enam ei pidanud. Meil oli toona võimalus saada väikestse defektidega plekk-katust, mille me päästmisoperatsiooni käigus osaliselt vana laastu peale panime. Jah, tegemist on kiviprofiiliga, aga ausalt öeldes oleks triipudega “eterniidiprofiil” meie arvates veel hullem olnud. Kiviprofiil on väiksema mustriga ja eemalt vaadates isegi meenutab pisut laastu- või muud puukatust. Katuseharja kõrgust ka aeti pisut “sirgemaks”, aga läks vist teisipidi viltu. Samas on all kuiv ja kasutatav ruum, seega abinõu on täitnud oma eesmärgi.
  • Nahkhiired – nimelt on rehielamu eluruumide poolses otsas palgi peal püstine laudis, kus vahel elutsevad nahkhiired! Suvel magama jäädes on kuulda nende sagimist ja pressimist, kui nad öiseks lennuks valmistuvad. Vana maja renoveerides kaoks ära nende elupaik ja seda me ei taha. Veel ei ole meil teadmisi, kuidas neile alternatiivset pesitsuspaika ise tekitada.
  • Rehelamul on oma võlu, must rehetuba ja see lihtne vorm… Loodame hoida seda arhitektuuri rohkem sellisena nagu ta on, kõpitseda tasapisi siit ja sealt, leida nutikaid kasutusviise ning säilitada nii kaua kui oskame. Esivanemate vastupidavus ja kohanemine ei lähe meelest, kui vaadata seda maja ja näha nende tööd. Tegemist pole küll meie pere iidse paigaga, aga rehielamus on vist iga eestlase juured olnud.
  • Kõik, kes on vanu asju taastanud ütlevad, et uue ehitamine on lihtsam. Mõni asi võiks ju lihtne ka olla!

Millist maja valida?

Niisiis, 2020. aasta suvel otsustasime, et aeg on küps päriselt oma maja ehitamise mõtteid hakata teoks tegema. Just saabusid avatud talude päevad ja me läksime külla Sveni ja Hele juurde Hobukooli parki – üks Eesti loodusehituse kantsidest. Sven on koos meistrimeeste, talguliste ja koolitatavate abiga ehitanud aastate jooksul mitmeid põhumaju, saviehitisi ja katsetanud väga erinevaid ökoehituse lahendusi. Maandusime parasjagu loengu ajaks kohale ja sealt püüdsime kinni mõtte, et kõik muu on põhumajade juures tore, ainult et päris põhupakkidest maja ehitamine tähendab enamasti ise selles väga palju osalemist. Sellest olime juba nüüdseks kolme lapse kõrvalt aru saanud, et üleliigseid tunde ööpäevas liiga palju ei ole. Abikaasa päevatöö tahab tegemist ning minu ettevõtlikud toimetused täidavad vabu auke. Savi võiks koos lastega küll seina patsutada, kuid kui plaaniks kõike ise teha, siis saaks maja valmis umbes siis kui vanemad lapsed juba kodust lahkuvad. Nii palju aega meil lihtsalt ei ole!

Seal suures hobutallis oli aga veel üks tuttav nägu, kes tegeleb muuhulgas ka Ecococon põhupaneelidest majade ehitamisega Eestis. Materjal on suures osas sama, põhk. Aga lisaks moodustab puit karkassi ning põhk on sinna vahele pressitud, kokku ongi põhupaneel. Vastavalt maja plaanidele tehakse jupid tehases valmis, tuuakse kohale ja pannakse püsti. See käib ruttu, 1-3 päeva. Vundament peab valmis olema ja katuse kiireks ehitamiseks ja peale panemiseks tuleb ka ettevalmistused ära teha.

Paneelidega “komplektis” on seespool Saviukumaja savikrohv, lõppviimistleda võib ka lubikrohviga. Väljapoole pannakse difuusne õhutihe kangas ja tuule tõkestamiseks ning seina soojapidavuse tõstmiseks 20-100 mm puitkiudplaat (60 mm passiivmaja standard). Selle võib katta kas lubikrohvi või puitlaudisega.

Ecococon põhupaneelid on ka passiivmaja sertifikaadiga, seega on võimalik oma maja mahutada üha karmimaks muutuvate energiatõhususe nõuete raamistikku. Kui tahaks palkmajaga saavutada sama soojusjuhtivust (kui see nüüd õige väljend on!), siis oleks vaja umbes meetripaksused seinad teha! Erinevate kilede ja villade abil on ilmselt võimalik ka häid tulemusi saavutada kui on tegemist renoveerimisega, sellisel juhul olekski palksein pigem siseviimistlusmaterjal…, tänapäevaste arusaamade kohaselt.

Miks meile meeldib põhumaja

Kas see on siis nüüd juhus või teadlik valik või mõlemad koos, et me ehitame omale põhumaja? Toon välja mõned põhjused, miks põhumaja meile meeldib:

  • Tegemist on vägagi öko lahendusega materjalide poolest – seinades pole kilesid, penoplasti ega kivivilla. Põhk on kiirelt taastuv ressurss, puit ikkagi ka. Savi meil jagub ja savikrohvimisel saab ka ise käe külge panna.
  • Majal on paksud seinad – tekivad mõnusad laiad aknalauad (taimedele!) ja majas on kindel tunne olla.
  • Kui me oleme kadunud ja peaks juhtuma, et maja laguneb, siis toimub see väärikalt ja maha jääb võimalikult väike hunnik koledat ja loodust reostavat materjali. Vanade talude lagunemine on ilus ja ökoloogiline – puit muutub mullaks ja lõpuks on alles ainult korsten (kui majja pole kogutud suur hulk prahti). Millised näevad välja penoplastiga kaetud elamurajoonid, kui sealsed majad amortiseeruvad või jäetakse mingil hetkel mingil põhjusel maha? Lammutamise ja äraviimise kulud võivad päris kõrged olla! Pärandus oma lastelastele…
  • Hästi hoitud põhumaja võib kesta aastasadu! Kui põhule ei pääse ligi vesi, hoiab ta maja pikalt püsti ja soojana. Ecococon lahenduse väliskihi puitkihtplaat ja difuusne kangas kaitsevad samuti maja ja annavad lisapuhvri. Traditsiooniliselt krohvitakse põhumajad väljast lubikrohviga, kuid just nimetatud lisakihid annavad võimaluse kasutada ka puitvoodrit, mida meie plaanimegi. Puitkihtplaadi ja puitvoodri vahele jääb õhuvahe, mis aitab kindlustada, et niiskus kuhugi ei kogune ja probleeme tekitama ei hakka.
  • Looduslikud materjalid tähendavad head sisekliimat – võib tunduda pisiasi, aga hingamine on see, mida me teeme koguaeg ja hingame suure aja ikkagi seda õhku, mis me majades on, eriti külmas kliimas. Savikrohvitud siseseinad aitavad näiteks kaasa tervisliku õhuniiskuse hoidmisele, seovad endasse võimalikke probleemseid aineid. Igasugused kõrgtehnoloogilised materjalid maja karkassis ja siseviimistluses annavad oma panuse õhu kvaliteeti ja tekitavad probleeme, mis alles hakkavad ilmnema. Plastmassvärvid (isegi vee baasil), millega enamik värvib oma tubade seinad ja laed, mõjutavad õhku, moodustavad pindadele kilekihi ja lagunedes on järel ports puru, mida on raske kokku koguda. Vanasti olid seinad palgist, heal juhul peal tapeet (paberist) ja väljaspool laudis. Kõik on looduses lagnev. Millest on see sein, mis Sinu kodu ümbritseb?
  • Maja ehitamine võiks olla naudinguline ja ilus protsess! Tahaks, et maja oleks seestpoolt ka sama ilus nagu pärast väljastpoolt. Sisemine ilu on tähtis! Lisaks rõõmustab mind asjaolu, et lapsed saavad ka ehk käed saviseks teha ja pärast ise tunda, et on samuti olnud abiks maja ehitamisel. Tähtis on tunda, et Sa saad olla osa sellest, mis Sind ümbritseb ja et Sul on jõud ja vägi valida ja muuta.

    Pilt ecococon.ee kodulehekülje galeriist – selline näevad põhupaneelid välja enne kui need ühelt ja teisteltpoolt ja pealt kaetakse. Kohe kutsub katsuma!

Ausalt öeldes ei teagi kohe teist head alternatiivi, mille teed minna. Eks põhumajal ole ka mõned teemad, millega arvestada ja mille pärast see kõigile ei meeldi/sobi:

  • seinad on paksud (kui see ei peaks meeldima, samas ajavad energiatõhususe nõuded enamikke seinu paksemaks), seetõttu peab vundament olema laiem ja maja võtab enda alla rohkem ruumi, millest kõik pole sisepinnana kasutatav. Samas laiad aknalauad annavad pisut ruumi juurde.
  • põhupaneelide teed minemine ei ole sama odav lahendus kui ise põhupakkidest ehitamine! Kui Sul on aega ja oskusi, siis võiks ju ise vaikselt nokitseda ja protsessi veelgi rohkem nautida! Ei välista, et me ise teeme mõne väiksema ehitise või seina nt kasvuhoonele edaspidi just nii. Tuleb vaadata, mis on enda võimalused ja vajadused ja siis otsustada!
  • põhupaneelid toovad lavale ka muud looduslikud materjalid, mis meid just kõnetavad, aga küllap on ka teise maitsega inimesi. Kes tahaks ikkagi vinüültapeeti ja penoplaati, siis … tuleb mingit teist teed minna 🙂 Kuigi siseviimistluses küllap on variante kasutada ka tapeeti ja nagu öeldud, ei pea väljastpoolt tegema kumera joonega lubikrohvi, vaid võib katta just sellise laudisega nagu meeldib või panna seina hoopis katusekivid (sellest lahendusest kuulsin katusefirmade käest)! Tuulutatav karkass väljaspool võimaldab nii mõndagi! Meil on plaanis osaliselt kasutada välisviimistluses ka telliseid, seal kus maja külge planeerime kasvuhoonet (unistada ju tuleb!).

Kus kohtuvad permakultuur ja põhumaja?

Permakultuuri eetika on Maa eest hoolitsemine, inimese eest hoolitsemine ja tuleviku eest hoolitsemine. Praeguses fookuses olnud maja seinad, ehk põhuseinad, hoolitsevad planeedi eest, kuna tegemist on võrdlemisi lähedalt (tehas on Leedus) saadava taastuva ressursiga nii puidu kui põhu näol. Sinna kõrvale võrdluseks kõik naftast toodetud materjalid või seinalahendused, mis eeldavad suure jalajäljega seotud materjalide kasutamist). Inimese eest hoolitsemine tähendab head tunnet maja sees (õhukvaliteet, turvalisus, esteetika) ja maja ümber. Tuleviku eest hoolistemine tähendab, et maja kestab kaua või kui pole tema eest hoolitsejaid, siis laguneb võimalikult vähe reostades.

Mis edasi?

Me oleme oma ma planeerimises praeguseks läbinud eskiisifaasi ja tegeleme eelprojektiga. Tõusetunud on palju teemasid, mille peale ei osanud varem mõelda ning päriselt projekti tegemine on paras rännak. Sellest kõigest lähemalt järgmistes kirjatükkides.

13 Comments

  1. Liina

    Väga tore, et ehitusest ja põhuga ehitamisest kirjutad. Uudishimutsen, et kuidas plaanite vundamendi lahendust ja kas seda ka soojustada plaanite?

    • marianipermakultuur

      Tere Liina!

      Vundamendi täpne planeerimine on meil alles ees. Hetkel uurime, kas saaks Soomest klaasist tehtud soojustusmaterjali, mida on nii puistena kui plaatidena. Töötab sarnaselt penoga, aga ei tohiks olla sarnaselt lagunev. Sven Aluste on seda juba kasutanud. Hetkel laual jah mingisugune soojustatud vundamendi lahendus. Näis, kui ökoks õnnestub jääda selle juures. Soojustamata lahendust keegi ei soovita meil arhitektidest ja nõuandjatest, kuigi olen kuulnud sellest mõttest ka. Kirjutan vundamendi teemast kindlasti lähemalt, kuna ka minu jaoks on see suur mõttekoht! Imelik tunduks suur ala katta betooniga… kipsivalu on seal ka üks alternatiividest, kuigi selle omaduste ja võimalustega on ka vaja veel lähemalt tutvuda.
      Kas oskad soovitada veel mingeid põnevaid lahendusi?

      • Liina

        Marian, mul ei ole mingit head lahendust, sestap uudishimutsesingi, et kuhu kaugele olete teie jõudnud oma mõtetega. Zeggi ökokülas nad soojustasid ka oma vana maja vundamenti selle klaasist materjaliga. Sain isegi tükikese seda endale koju kaasa mõni aasta tagasi. Nende sõnul samuti on see ainuke nö loodussõbralik variant vundamendi soojustamiseks. Kõik muud penod ja PURid on ju tegelikult saatanast…..mul on tulnud säänne asjatundmatu küsimus, et kas nt hempcrete ei võiks vundamendile sobida….aga kahtlustan, et ta soojustusomadused maa sees ei ole piisavad. Jaksu ja jõudu sobiva lahenduse nuputamisel. Tore, et saate Sveniga ka konsulteerida.

  2. Kadri

    Väga huvitav artikkel! Kui endal majaehituseks peaks minema, siis savi-põhuehitis oleks kindel valik.
    Kuna aga viimasel ajal pole jõudnud end sellega kursis hoida, siis see Ecococon-i variant tuli küll toreda uudisena! Jään ootama järgmisi postitusi 🙂 Edu!

    • marianipermakultuur

      Tore, et oled ka põnevil! Mis Sind on kallutanud savi-põhuehitise poole? Edu tarvis, kõik on alles alguses!

      • Kadri

        Kindlasti just nende plusside pärast, mis Sinulgi oli välja toodud: maja lagunemisel ei jää meeletut prügi maha, ökoloogiline jalajälg on väiksem ja on võimalik kohalikke materjale kasutada. Kuna ise ei ole üheski sellises majas elanud, siis sisekliima kohta ei oska öelda 🙂
        Aga lõppkokkuvõttes- ma olen väga tänulik selle blogi eest Sulle, Marian! Oled nii palju suutnud permakultuuri inimestele lähemale tuua ja teed kindlasti õiget asja! Tänu sellistele inimestele on meil veel väikegi võimalus seda võidujooksu ajaga ehk võita.

        • marianipermakultuur

          Aitäh Kadri! Su sõnad soojendavad ja innustavad <3

  3. Heiko

    Täitsa tuttav argumentatsioon … endal paraku ei olnud valikut, et kas vana maja taastada. Oli õnneks ainult vana maja vundamendi koht. Ja põhuehituse mitmed aspektid on sellised, mis peale 10a põhumajas elamist nimetaks pigem reklaamimaiguliseks või emotsiooni põhiseks. 🙂
    Jõudu!

    • marianipermakultuur

      Tere Heiko!

      Kuidas siis päris kogemused põhumajas elamisest on? Kindlasti võivad meie praegu arvatavad aspektid olla emotsioonipõhised ja mõjutatud lugudest, mida oleme kuulnud, aga millest mingi osa võibki olla lihtsalt jutt… Oleks põnev kuulda Sinu reaalsust!

      • Heiko

        Kõige suurem ootamatus vast selles, et ohtralt savi kasutamine siseviimistluses ei aita sees talvel niiskust säilitada. Kütteperioodil kaob niiskus ikkagi väga kiirelt ära. Teine aspekt – paksud seinad ei tähenda massiivset/rasket ehitust. Arvutasin kunagi seina massi jaotus – kui õigesti meeles, siis 80% seina massist on krohvikihis.
        Põhuehituse puhul alguses väga tõsiselt ei võtnud aga hiljem sain aru, et see on oluline – kui põhku tuleb kaugelt tuua, siis see hakkab kogu energeetilist efektiivsust kaotama. Maja jaoks sai toodud ca 30km kauguselt. Sauna ehituseks sain põhu juba 2km kauguselt 🙂
        Vast annab kunagi ka kohtuda ja siis juba detailis kogemust jagada. 🙂

        • marianipermakultuur

          Millist küttelahendust majas kasutad? Kuidas on ventilatsioon lahendatud?
          Ise pidasin massiivsuse all silmas ka paksust – seinad koos viimistlusmaterjalidega tulevad kokku umbes 55 cm. Ent tõesti, põhk on üsna kerge. Kuna me kasutame põhupaneele, siis lisandub puidu mass ka seinale, teeb veidi raskemaks.
          Jah, jalajäljega on tõesti nii, et mida lähemalt, seda parem. Samas kui võrrelda, et kui kivivill tuuakse kusagilt… ma isegi ei tea kust, igal juhul kaugemalt kui põhk ealeski mõistlik tuua oleks. Penoplastist ja muust rääkimatagi. Kogu muu jalajälg nii ühe kui teise tootmiseks on ilmselt palju kõrgem põhu omast. Niiet jah, me teemegi siin valikuid tihti halbade ja vähem halbade variantide vahel, sihiks vähemalt parim võimalik selles ajahetkes ja kättesaadavate võimaluste piires.
          Oleks kindlasti tore kohtuda ja muljetada 🙂

  4. Piret

    Tere, nii tore, et selle blogi juhuslikult leidsin! Väga kihvt, et olete oma unistusi täide viimas! Oleme ka praegu maja ehitust planeerimas ja sama mure, et tahaks v6imalikult looduslähedast lahendust, aga k6ike ise ilmselt ei jaksa, kahe väikese lapsega ja m6lemad oma tööga h6ivatud. Kuidas selle Ecococon-i maaletoojaga ühendust saab? ehk oled n6us kontakti jagama?
    Kuidas te need arhitektid leidsite, kas uurisite ka, kellel eelnev kogemus p6humajade planeerimisega?
    Edu ja j6udu!
    Piret

    • marianipermakultuur

      Tere Piret!
      Ecococoniga saab ühendust: https://ecococon.ee/kontakt
      Ecococonis suhtleme meie Mikuga, kes soovitaski paari arhitekti, kelle hulgast siis ise oma valiku tegime (ja kes olid parasjagu valmis üldse sellist tegemist ette võtma). Kui tundub et isegi meie projekt idee poolest võiks meeldida, siis on võibolla võimalik ka mingisugust koostööd-edasiarendust sellest teha. Võta ühendust!
      Ma arvan, et arhitektide eelnev kogemus põhumajadega on kindlasti abiks, ka julgus midagi natuke teistsugust teha on oluline. Jõudu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.