Mariani Permakultuur on kohtumispaik looduse, inimese ja tuleviku vahel.

Olen permakultuuri püüdnud aastate jooksul sõnastada mitmeid kordi. Praegusel hetkel kõnetab mind kõige enam Looby Macnamara raamatust “People and Permaculture” loetud  “retsept”:

Permakultuur on:
 – osa talupojatarkust (common sense)
 – osa kujundust / disaini (design) 
 – osa võluväge (magic)

Kõiki neid osasid on vaja, et permakultuur elaks ja kannaks ning kõiki neid osasid olen ajapikku teadvustanud ning ehk ka edasi jaganud. 

Permakultuuris on suure tähelepanu all suhted – nii minugi jaoks on permakultuur eelkõige ühenduste märkamise ja loomise kunst. Viimase aja suurimad ülendumised on tulnud läbi inimsuhete võrgustiku, mis võimaldab pidevalt muuta oma vaatenurki ning avardada arusaamise piire.

10 aastat permakultuuri disainerina (sain oma PDC diplomi 2023. aasta sügisel) on välja setitanud minu peamised tugevused ja sellega seotud tegevused-tähelepanud:

• Koolitamine – permakultuuri kui disainisüsteemi ja probleemidele lahenduse leidmise viisi jagamine – et igaüks saaks olla oma elu ja valikute teadlik looja ning teha seda kõike loodusega kokku kõlades. Õpetades õpin kõige rohkem!
• Permakultuuri Diplomiteekond – olen värskelt Nordic Permaculture Academy õpilane ning selleks, et praktiseerida kujundamist ja saada ametlikult õigus läbi viia ka eestikeelseid Permakultuuri Disaineri Kursusi (PDC-sid), planeerin ja viin ellu oma kümmet disaini. Minu mentoriks sel teel on Taanist pärit Cathrine Dolleris.
• Edasihoidlik ja taastav põllumajandus – olen pärit teraviljakasvatustalust, mis nüüdseks on võtnud suuna taastava põllumajanduse poole. Kuna 2023. aasta sügisel saabus mulle sõna “edasihoidlik”, siis nüüd ühendan seda ka põllumajandusega, millega olen uuel moel taasühendunud. Seda ühelt poolt Mäemõisa talu Mullaelu osakonnas kui ka laiemalt kodumaal toimuva taastava põllumajanduse “ärkamise” osana.
• Kirjutamine – sõnaline eneseväljendus, sõnade tähendustes sobramine ja uute sõnade loomine – see käivitab mind ning aitab luua nii koolitusi kui oma disaine. Vahest kriban artikleid ja salaja unistan jätkuvalt oma raamatust, mida puhanguti ka kirjutan.
• Looming – see on see võluväe osa permakultuurist. Taipan, et ilma loomise julguseta ei sünni siia ilma midagi tõeliselt puudutavat. Selleks, et muudatused siin ilmas juhtuks, on vaja sisemise sädeme süttimist. Kui ma tahan seda jagada, peab see mus eneseski hõõguma. Selle jaoks valin ja ehk isegi kutsun oma ellu muusika, maalimise, tantsimise, meisterdamise, loodusloomingu ja kõik muud puhangud, mis saabuvad.
• Loodus – Maa peal me elame ja loodus on kõige meisterlikum õpetaja. Metsikus looduses (tsoon 5) saab koguda tarkust selle kohta, mida teha endale lähemates tsoonides. Mõtlemisi ja kirjutamisi tuleb tasakaalusta käelise tegevusega ja kõige mõnusam on seda teha õues, aias, põllul… loodusega kokkupuutes.
• Pere – kõige kese ja süda. Elu nelja lapse ja abikaasaga on alati seikluslik ja proovilepanev! Pere ja kodu seljatagune on midagi, mille väärtuse tajumine kasvab ajas. Oma (suur)pere kõrval pean oluliseks ka oma päritolupere, venda-õde ja vanemaid, kelledel kõigil on tähtis osa mu kujunemisloos ja edasikasvamise hoos. 

Maistest paikadest olen oma varasemad katsetused ja õppimised keskendanud Avarmaa aiale Lääne-Virumaa ja Järvamaa piiril, kus meie pere on toimetanud suvisel perioodil alates 2011. aastast. Tähelepanu on olnud tuuletõkkehekkidel, toidusalul ja elurikkuse kasvatamisel nii mullas kui maa peal, väikse oaasina suurte tootmispõldude vahel.

2021. aasta sügisel tuli minu ellu Jaamasumma, linnaaed Türil, kus ootas ees omajagu elurikkust, taluaia lilli, viljapuid-põõsaid ja korralikult kaevatud köögiviljamaa. 2022. aasta suvel hakkasime maja renoveerima ja nagu vanade majadega ikka, muutus see põhjalikumaks kui oskasime ette näha. Nüüd tuleb langetada võimalikult teadlikke ehitusotsuseid ja sinna kõrvale püüda aed alles jätta. 2023. sügisel kolisime tagasi oma uuenenud koju, millega koos jätkame kasvamist, juurdumist ja ülendumist.

Alates 2024. aasta kevadest annan oma panuse oma kodutalu maadele ja põllumajandustootmisele (u 1000 ha) Mäemõisa Mullaelus.