Marian Hiire. Permakultuur. Linnaaiandus.
Permakultuur – suur hulk teadmisi ja lähenemisnurki sellest, kuidas loodusega koostööliselt toimetada. Permakultuuri teeb unikaalseks põhieetika olemasolu, mille abil on võimalik kaaluda kõigi oma tegude väärtuse üle. Need on: 1) Maa eest hoolitsemine; 2) Inimese eest hoolitsemine; 3) Ülejäägi jagamine / fair share. Ehk siis tegemist on disainisüsteemiga, mis inspireerib looduses olevat märkama ning suunab mõistetut ellu rakendama nii, et hää on maal ja inimestel ning sellest ühendusest sirgub uut kvaliteeti ja ringlevat ülejääki.
 
Permakultuuri disain – loodusega koostööline kujundamine nii, et loodus juhatab ehk kujundatud saab sinu elu ja tegemised. Disaini impulss on inimesepoolne, ent teekonna käigus õpetab loodus nägema ja aru saama kogemuse kaudu, kuidas kõik toimib ja töötab. Selle käigus tekib usaldus mitte-tegemise vastu.
 
Jagan oma teadmisi ja kogemusi kohtumistel, koolitustel ja virtuaalselt Mariani Permakultuuri Facebooki leheküljel ja Instagrami kontol marianipermakultuur (kui tunne peale tuleb). Kõige värskem info avalike kohtumiste kohta liigub hetkel Facebooki lehe kaudu.
 
Olen avatud koostööks seoses koolituste ja muude projektidega.
 
Senised koostööpartnerid:
  • Triinu Guerrin, Vastseliina – permakultuuri köögiviljaaed ja toitlustus, Vana-Võrumaa Vegan (Piiri Köök)
  • Eesti Roheline Liikumine – Rohelise Tee Õhtud ja suvekoolid
  • Pernova Loodusmaja – loengud Augustiunetusel
  • Arengukoostöö Ümarlaud – töötoad Tallinnas ja Tartus permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Elav Tartu – töötoad permakultuuri ja linnaaianduse teemadel
  • Tartu Loodusmaja
  • Põlva Päevakeskus
  • Haapsalu Linnavalitsus
  • Eesti Permakultuuri Ühing – Elu5 festival
  • Tartu Ülikooli loodusmuuseum 
  • jt
 
Mariani Permakultuuri praktikabaasiks on jätkuvalt Kesk-Eestis asuv vana talukoht nimega Avarmaa. Sealne tegevus on hooajaline, seetõttu on fookuses elustiku mitmekesistamine ja seda eelkõige mulla kasvatamise abil. Kohalik mullalõimis on saviliiv ja sealsed mullad pole eriti viljakad. Kõige suurem väljakutse on endisest küntud põllumaast toidusalu loomine, millega on algust tehtud 2011. aastal.
  • Meie pere maakodu, Avarmaaga, seostuv vanem kihistus permakultuurirännakuid ja avastusi on kirjas avarmaa.wordpress.com leheküljel (alates u 2012).
  • 2016. aasta sügisel kolisime Tartusse, Emajõe ürgoru veerele. Sellel savisel ja kaldus maatükil olen hakanud õppima uusi kunste – linnaaiandust, mäeveerepeatamist, jätkuvat mullaloomist ja naabritega heade suhete säilitamist ka siis, kui arusaamad kohe ei kattu.

Scroll to Top