Mind on tabanud tüüpiline häda, mis on laialt levinud paljude aednike-kirjutajate hulgas. Kevad on nii hoogne, et sõnade ritta seadmine, eriti viisakamal ja läbimõeldumal kujul, jääb kuhugi teiste tähtsamate ja akuutsemate toimingute taha. Ütlen kohe ära, et Vanavanemate aiamaa pole unustusse vajunud ja et pärast pikki rahetormilisi päevi on lõpuks kohale jõudmas taimekasvuks sobilik hooaeg. Juhtunud on ka palju muud põnevat! Vahepeal olen näiteks mitu korda veebi vahendusel loenguid-seminare pidanud, millest mõnda saab ka järele vaadata.
Veebinarid-veebiloengud-videod
Just see viimane – veebis-laivis-järelvaadatav esinemine on mulle täitsa uus ja nagu paljud sel erilisel ajal, olen ka mina saanud uusi kogemusi ses vallas omandada. Pean ütlema, et päris mõnus on oma kodus jutustada ja pärast pere rüppe naasta ilma suurema ringisõitmise ja ringikappamiseta. Üks asi, millest puudust tunnen rääkimise ajal, on inimeste emotsioonide ja kohalolu märkamine. Õnneks mõned veebinaril osalejad jagasid oma pilte, seega sain kellelegi silma vaadata ja kujutada ette, et mu ees on päris inimesed, kellele kõnelen. Esitatud küsimused on ka alati abiks. Päris huvitav on aga mõelda, et kui videot saab järgi vaadata, siis kõnelen tegelikult jälle ja jälle inimestele, keda ma ise ei pruugigi kunagi silmast-silma näha. Ometi on tore, et nüüd on suurem võimalus endale huvitavat kätte saada, sest minu füüsiline võimekus igale poole jõuda on ju ikkagi piiratud. Loodan, et jõuan enamate videojagamisteni ka omal initsiatiivil ja enda aiast. Tegelen sellega, et end tehniliselt paremini ette valmistada, et varsti teha kasvõi toidusalus üks väike ringkäik.
Miks kasvatada muru, kui võib kasvatada toitu?
12. mail toimus “järele” vahetult enne eriolukorra algust aset leidma pidanud Eesti Rohelise Liikumise (ERL) poolt korraldatud kohtumine teemal “Miks kasvatada muru, kui võib kasvatada toitu?”. Huviliste palvel sai veebinar ka salvestatud ja seda on võimalik nüüd kõigil vaadata:
Mina, kliima ja toidu tootmine
15. mail osalesin samuti ERL-iga seonduvalt korraldatud veebinaride sarjas “Mina ja Kliima”, kus rääkisin kuidas kliima ja toidu tootmine omavahel seotud on ja mis võimalused on ise kliimasse positiivselt panustada – mulla kaudu!
Kõikide nende asjade vahelt on tegelikult juba mulda saanud sibulad, porgandid, herned ja mõned kartulid. Toas on ettekasvatuses olnud tomatid, kurgid, basiilikud, põld-võõrsinep, sidrunmonarda, mungalill ja veel mõned huvitavad isendid ja esimesed tomatid on vanaema kasvuhoonesse juba istutatud. Ühiste pingutustega on peaaegu valmis ka mu enda esimene kasvuhoone, kus esimest ööd veedavad katteloori all tomatid, millest osad sain Triinu Guerrini käest Vastseliinast ja mis on põlisseemnetest kasvatatud. Eriti põnev! Kõigest sellest kirjutan aga varsti pikemalt, sest praegu tuleb minna kasvuhoonet lahti tegema ja vaatama, mida kõike saab veel mulda panna. Sest iga aednik teab – mida külvad, seda lõikad!
